EMMTUI Tooma Katsebaas

#toomakatsebaas

Eesti NSV pindalast on üle 20% sood. Seda, ligemale 1 miljoni hektari suurust sööda tootmise reservi kasutatakse väga puudulikult. Seni on ainult 1/10 soodest viidud kultuurseisundisse, kuid seegi annab nõrga ekspluateerimise tõttu vähest saaki. Soodesse ladestunud orgaanilise aine otstarbekohane kasutamine on aga tähtis tootmise suurendamise lähtetegur. Seepärast on lähemate aastate jooksul tarvis intensiivistada maaparandus- ja sookultuuritöid, et soos ja soostunud mineraalmaadel toodetud söötade osatähtsus pidevalt suureneks. Selleks on eeskätt vaja rajada rohkem kultuurniite ja -karjamaid turvasmuldadele.

Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Teadusliku Uurimise Instituudi (EMMTUI) Tooma Katsebaas ongi selline uurimisasutus, kelle ülesanne on leida ratsionaalsed võtted vabariigi soode kasutamiseks ja anda eeskuju, kuidas organiseerida turvasmuldadel põllumajanduskultuuride kasvatamist. Aastakümnete jooksul on Tooma Katsebaasis ära tehtud märkimisvalrne töö vabariigi rohumaakultuuri ja ratsionaalse söödabaasi arendemiseks. Katsebaas on olnud eeskujuks soode harimisel ning sookultuurialaste teadmiste ja praktiliste kogemuste taimelavaks soouurijatele.

Allikas: Tooma katsebaas, Eesti NSV Põllumajanduse Ministeeriumi teaduslik-tehnilise informatsiooni büroo, Tln 1965

Võhandu kolhoosi sigala, jõusöödahoidla ja söödaköök

#võhandukolhoos

Kolhoosidest võitis Võhandu kolhoos (esimees K. Paal, parteisekretär H. Lindmets, komsomolisekretär A. Jahu, ametiühingukomitee esimees V. Kiilu, peazootehnik H. Paal, peaveterinaararst J. Põld). Majand täitis piima kogutoodangu plaani 102,6 % ja liha kogutoodangu plaani 109,6 %. Kolme aasta keskmisega võrreldes suurenes loomakasvatussaaduste müük 10 %.

Allikas: Töörahva Elu, 03.04.1983.

V. Sassi nim. sovhoosi seafarm

#voldemarsassinimeline

Vold. Sassi nim. sovhoosis on seakasvatus üheks tulusamaks tootmisharuks. Kui 1956. a. saime iga 100 ha põllumaa kohta 34,7 ts sealiha (eluskaalus), siis 1957. a. juba 61,3 ts. Seakasvatusest saadud tulu moodustas 1957. a. umbes 50 protsenti sovhoosi üldkasumist. Esialgsed arvestused näitavad, et nuumsigade keskmiseks ööpäevaseks juurdekasvuks saime umbes 500 g, kusjuures sealiha omahinnaks oli 680 rubla tsentner.

Kuremaa Sovhoostehnikum

#kuremaasovhoostehnikum

Kuremaa Sovhoostehnikums valmistatakse ette keskharidusega agronoome, kes asuvad tööle brigadiride, osakonnajuhatajate ja agronoomidena ning võivad edasi õppida kõigis meie maa kõrgemates õppeasutustes. Õppeaeg tehnikumis on 3,5 aastat. Lisaks agronoomi kutsele saavad lõpetajad traktoristi, autojuhi ning mootorrattajuhi loa.

Tehnikumis antakse koht ühiselamus, toitlustatakse, stipendium on 20–25 rbl. kuus. Vastu võetakse noormehi ja tütarlapsi, kes on lõpetanud 8-klassilise kooli (kuni 30 aasta vanuseni). Keskkooli lõpetanuid võetakse vanematele kursustele ilma eksamiteta. Sisseastumiseksamid (eesti keeles ja matemaatikas) koos eelneva konsultatsiooniga toimuvad 21.–25. augustini.

Kuremaale õppima asujatel esitada direktori nimele avaldus, kooli lõputunnistus (originaal elulookirjeldus, iseloomustus koolist, arstitõend vorm nr. 286 ja kolm fotot mõõdus 3×4 sm.

Allikas: Võitlev Sõna, nr. 73, 22 juuni 1967