1794. aastal käivitas Carl Philip Amelung Viljandimaal Meleski külas oma teise klaasivabriku. Sellest sai 19. sajandi Baltikumi suurim klaasikoda. Vabrik töötas lakkamatult alates loomisest kuni 1914. aastani, mil see tooraine puudumise tõttu kuueks aastaks seiskus. 1920. aastate algul renditi Meleski vabrik Johannes Lorupile, kel õnnestus tehas majanduslikest raskustest välja tuua. 1929. aastaks oli töötajate arv kasvanud juba kahesajale kuid 1929. alanud üleilmne majanduskriis ei läinud mööda Meleski vabrikustki. Tootmine vähenes, sest pudelite ja purkide tellijad olid samuti majandusraskustes. 1932. a rentis J. Lorup Tallinnas Koplis tühjana seisnud vabrikuhoone, kuhu võttis kaasa suure osa Meleski vabriku sisseseadest ja töölistest. Meleskis jätkus lihtsama klaastaara valmistamine Meleski Klaasivabrik OÜ nime all.
Pudelite-purkide valuvormid olid võrreldes valmistoodanguga suhteliselt kallid, seetõttu kasutati samu vorme pikki aastaid ning erinevate tooteliikide jaoks kujunesid välja kindlad valmistajad. Näiteks 1920ndatel valmistas suure osa Eesti alkoholitootjatele vajamineva taara Eesti Klaasitööstuse AS (EKO) Eidaperes. Kui Eidapere tehas majanduskriisi tõttu suleti, läks suurem osa tootmisest üle Meleski klaasitehasesse. Väiksemate partiide osas pakkus Meleskile konkurentsi Tartu Klaasivabrik.
1940. aasta juunis natsionaliseeriti Lorupi, Meleski ja Tartu klaasivabrikud. Need liideti üheks riiklikuks ettevõtteks, mille uueks nimeks sai Tarbeklaas. Endisele Lorupi vabrikule Tallinnas jäi uues ettevõttes juhtiv roll. 1960. aastal ühendati hääbuma kippuva tootmismahuga Meleski Klaasivabrik Tartu Ehitusmaterjalide Tehasega (TET). Eesti klaasitööstuse ühest tähtsaimast tehasest sai tagasihoidliku tiitliga Tartu Ehitusmaterjalide Tehase Meleski klaasitsehh. Valmistati peamiselt pruunist klaasist alkoholipudeleid, piimapudeleid ja tehnilist taarat kuid vähesel määral ka pressklaasist nõusid. 1978. aastal valmistati Meleskis 11,7 milj pudelit, lisaks 0,8 milj ühikut tehnilist taarat.
1987-1988. a rekonstrueeriti Meleski klaasitsehh kuid vaid mõni aasta hiljem lõpetati Meleskis klaasitootmine ning vabrik seadistati ümber paneelelamute ehituses kasutatava tihendmaterjali poroisooli tootmiseks. Peale riigikorra muutust 1991. aastal Meleski toodangule ostjaid ei leidunud ning kogu Meleski tsehh suleti. Täna seisab vabrikuhoone tühjana.
Allikad: Tartu Ehitusmaterjalide Tehas, Kirnal, Vaigla, Tln “Eesti Raamat”, 1986; Ruussaar, A., Võsaklaasist kristallini, 2006; Ruussaar, A., Klaasimeistrid, Äripäeva kirjastus, 2021.
Kõik Hans von Lens saidil esitletud fotod on tehtud objektidel, mille külastamiseks ja pildistamiseks on küsitud luba hoone või kinnistu omanikult või on objekti külastatud avaliku ürituse raames (ekskursioon vms).