Aastatel 1956-1958 vedas nõukogude sõjavägi seoses uue salajase objekti ehitusega Juminda külast ja ümbruskonnast ära kümnete kilomeetrite ulatuses vanu kiviaedasid. Nimelt just siis hakati ehitama Hara lahes Virve ja Hara külade vahel sadade meetrite pikkust sadamakaid, mis ulatus kuni 12 m sügavusse. Tegemist oli allveelaevade baasiga – täpsemalt laevade varjatuse ja kaitse teadusuuringu- ja katsepolügooniga, mis rajati ligi 100 ha maa-alale ümber Hara lahe.
Hara polügoon oli üheks maailma kolmest laevade demagnetiseerimise baasist. Selle veealused rajatised ja kaablite süsteem hõlmasid tervet Hara lahte ja ulatusid Juminda poolsaare tipust 18 km kaugusele neutraalveteni.
Hara lahe objekt oli nii salajane, et lahte meritsi sisenemiseks tuli selleks eelnevalt küsida luba sõjaväeosa 20405 komandörilt Tallinnast (Tallinna mereväebaasi komandörilt). Kuigi Hara lahes oli kümneid toodreid ja poisid, mis tähistasid veealuste mõõtestendide asukohti, tuli tsiviillaevadel seal liigeldes pöörata tähelepanu vaid kahele valguspoile, mis tähistasid „kõigi laevade liiklemiseks suletud rajooni”. Need poid ja Hara saare meremärk olid ainsad sealse akvatooriumi meremärgid, mis olid kantud ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud hüdrograafiateatmikesse.
1960ndate algul kerkis lahe idapoolsele kaldale lisaks terve väikese linna jagu hooneid. Otse mererannale ehitati kenad kahe-kolmekorruselised hooned magnetismi mõõtejaamadele, lähikonda ühe-kahekordsed hooned staabi ning laborite tarbeks, kasarmu, klubi, kuus 3korruselist korterelamut, üks 5korruseline korterelamu jms. Mööda mereäärt kilomeeter põhja poole rajati laevade varjatuse ja kaitse teadusuuringu instituudi peahoone.
Lahe edelakaldal asuv tehniline baas oli pikk merre ulatuv raudbetoonsild, mis oli täis pikitud mitmesuguseid agregaadiruume, sõrestiktorne, kaablitrumleid jms. Lahe põhi täideti betoonpostidele kinnitatud risti-rästi kaablipõimikutega, toodrialustega, hüdrofonidega, mille abil mõõdeti ja üritati vähendada sõjalaevade tekitatavaid füüsilisi välju (müra, magnetväli jm). Suurpea instituudi tehnilises keskuses paiknesid magnetilise modelleerimise ja elektriväljade laboratooriumid, hüdroakustilise ja hüdrodünaamilise stendi keskus, laeva magnetvälja vähendamise stend jms.
Refereeringu allikas: Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Demagnetiseerimise instituudi laboratoorne peakorpus Pärispeal Kuusalu vallas Harjumaal. Tähiste, A., Mõniste, M. Kärdla, 2016.
